20 aastat staaži ja 2-aastane töö garantii E-post: info@k-kate.ee Telefon: 504 8999
Katuse soojustamise eesmärgiks on tagada hoones soovitud sisekliima, energiasäästlikkus ja minimaliseerida soojuskadu. Olenevalt hoonete otstarbest soojustatakse või ei soojustata lamekatuseid. Soojustusmaterjaliks kasutatakse põhiliselt katusevillasid, katusevahtusid, vahtklaasi, kergkruusa ning kasutatav materjal sõltub konkreetsest objektist ja tellija soovist.
Reeglina klassifitseeritakse lamekatuseks iga katus, mille kalle on alla 10 °. Enamasti ei ole lamekatusega hoones pööningut. See tähendab, et lamekatuse soojustamine erineb tavalisest kaldkatusest.
On kahte peamist lamekatuse tüüpi, mille soojustuse paigaldamiseks on vaja erinevaid lähenemisviise:
Soe lamekatuse üks peamisi eeliseid on see, et kondensatsioon ei muutu soojustus paigutuse tõttu probleemiks. Aurutõkke kiht peatab soojustusmaterjale saastava hoone niiskuse. Isolatsiooni ülaosale kantakse hüdroisolatsioonisüsteem.
Kergkuus: valmistatud looduslikest lähtematerjalidest ning kasutatakse katustele kallete ja vastukallete andmiseks. Kergkruus on ilmastikukindel ja vastupidav korduvatele jäätumis- ning sulamisprotsessidele. Materjalil on head soojus- ja heliisolaatori omadused.
Villatoote: kiud on väga peenike. Eestis on levinud klaas-, kivi ja tselluvillatooteid. Kiud on omavahel seotud sideainega ja kiudude vahel olev seisev őhk annab villatoodetele head isolatsiooniomadused.
Polüstüreen: polüstüreeni isoleerimiseks on kaks võimalust: paisutatud ja ekstrudeeritud. Paisutatud polüstüreen, penoplast, vahtpolüstüreen ehk EPS on ehituses üks enimkasutatav soojustusmaterjal. Suletud pooridega materjali struktuuri moodustab suures ulatuses kinnistesse pooridesse suletud õhk. Nagu teada, on seisev õhk väga hea soojusisolaator ja seetõttu on EPS suurepärane soojusisolatsioonimaterjal. Plaadid tuleb paigaldada minimaalselt kahes kihis ning eri kihtide plaatidevahelised vuugid peavad olema üksteise suhtes nihkes. Soojustusplaatide ebatihedad liitekohad tuleb tihendada ehitusvahuga. Ekstrudeeritud polüstüreen ehk XPS on vähese veeimavusega soojustusplaat. Soojustusmaterjal paigaldatakse hüdroisolatsiooni pinnale tihedalt vastu alust ilma kuivendava kihita.
Vahtklaas: on veekindel, veeauru mitte läbi laskev, suure koormustaluvusega ja mittepõlev soojustusmaterjal. Vahtklaasis puudub orgaaniline aine ja seetõttu materjal ei kahjustu keemiliste ja bioloogiliste mõjude tõttu. Materjal ei mädane ega kõdune ning eluiga on reeglina hoonele antud elueast pikem.
Lamekatustel kasutatava soojustusmaterjali minimaalne koormustaluvus alumistes ja vahekihtides on 30 kPa, pealiskihis minimaalselt 50 kPa. Kui soojustuse aluskonstruktsioon on kandev profiilplekk, siis ilma ehitusplaati kasutamata peab alumise soojustuse kihi koormustaluvus olema minimaalselt 50 kPa.
Läbi katusekonstruktsiooni toimub hoone üks suuremaid soojuskadusid ja seetõttu tuleb soojustustöid teha läbimõeldult. On kahte peamist kaldkatuse soojustamise tüüpi, mille soojustuse paigaldamiseks on vaja erinevaid lähenemisviise:
Olemasoleva ruumi kõrgus määrab soojustuse paksuse. Soojustuslahendust valides peab mõtlema ka ventilatsiooni peale, et tagada õhu liikumine. Soojustuse paigaldamisel tuleb tagada õhutihedus, et vältida külmasildade ja kondensatsiooni teket. Oluline on aurutõkkemembraani paigaldamine
Kaldkatuse soojustusmaterjalid
Puistevill: on sama mis tavaline plaatvill või rullvill ja vastab samadele kvaliteedinõuetele, kuid on purustatud kujul, mis võib olla kas klaas-, kivi- või tselluvill. Puistevilla kasutamise puhul tuleb vähemalt 15 cm kõrgusele villa pinnast paigaldada tuulesuunaja, mis juhib räästa alt puhuva tuule katuse harja poole ja puistevilla alla tuleb paigaldada aurutõke.
Plaat-, rullvilla: kiud on väga peenike. Enamasti on levinud klaas-, kivi ja tselluvillatooteid. Põhisoojustuse paksus peaks olema vähemalt 300 mm. Mineraalset kivi- või klaasvilla pannakse tavaliselt kaks kihti.